Mis on põlisküla?

Põliskodu, nagu nimi juba viitab, on elukeskkond, mis on koduks paljudele põlvedele. See on kodu, mis seob esivanemad oma järeltulevate põlvedega ja loob aluse pereliini järjepidavusele. Põliskodus on Maa au sees ja iga põliskodu elanik teab, et kõik vajalik tuleb Maast ja tahab anda endast parima, et hoolitseda võimalikult parimal viisil, oma põliskodu all oleva Maa eest. Selles imelises kohas luuakse Armastuse atmosfäär mis paikneb soovitavalt mitte väiksemal alal kui 1-1.3 hektarit. Liiga suure maa-alaga juhtub jälle see, et on raskem luua sidet kogu ala mikromaailmaga.

Inimene, kes oskab hinnata head elu, teab, et tema tervis ja heaolu on otseselt seotud toidust, mida ta sööb, õhust, mida ta hingab, veest, mida ta joob ja keskkonnast, kus ta elab. Heaolu on võimalik vaid siis, kui Inimene suhtub vastutustundega oma kodukoha puhtusesse ja arvestab täiel määral iga oma teo tagajärjega ümbritsevale keskkonnale.

Põliskodu, tänu inimpõlvede järjepidavusele, loob erilise keskkonna noortele kasvamiseka ja kasvatamiseks. Kuna põliskodude külad koosnevad põliskodudest, kus kokku kogunenud sarnase suhtumise ja maailmavaatega inimesed, siis toimib hästi ühiskondlik laste kasvatamine, kus terve kogukond annab oma panuse lapse arusaamade ja väärtuse kujunemisele. Lastel on võimali õppida oma enese arvamuse kujundamist erineva informatsiooni baasil, mis temani jõuab läbi mängu, õpetuste, väljakutsete ja vanemate inimeste nõuannete kaudu.

Anastasia ei anna väga palju infot nende asulate loomise kohta enne kolmandat raamatut. Siis, kui mitmed platsid ühinevad kokku, moodustavad nad Põlisküla. Sellest ajast, kui raamatud ilmusid venemaal, on seal algust tehtud juba 385 põliskodude külaga, lisaks arvukad grupid, kes plaanivad asulaid moodustada. Lõppude lõpuks pole kellelgi andmeid kui suur on see number maailmas, kuna paljud eelistavad tegutseda omaette, jäämata  lootma valitsuste vastavatele sammudele.

Ökokogukonnad ja ökokülade olemuse ajaloost maailmas.

Siinkohal laiemalt mõistete "ökokogukond" ja "ökoküla" olemusest. Nende mõistete kujunemise ajalugu on värvikas. Üldtuntud "ökoküla" mõistet on kasutatud maailmas erinevalt, kuid ühine joon on ikkagi see, et alustada elu teistmoodi kui tavaühiskond ette tsiteerib.

Allikas:  http://www.kogukonnad.ee

Ökokülasid saab iseloomustada kolmel erineval moel. Esiteks globaliseerumisvastaste liikumisena, olles selle leebem vorm, vastandina boikottidele ja meeleavaldustele. Esimest korda kasutasidki terminit ‘ökoküla’ laialdasemalt Saksa rahuaktivistid, kes lõid ökoloogilistel põhimõtetel baseeruvad asumid tuumajaamade kõrvale, sest nende vastu nad protesteerisid.
Teiseks suundumuseks on naiiv-utoopiline idee luua uus ühiskond, kus kõigi hääli võetakse võrdselt arvesse ja kõik on võrdsed. Ideaalis on ökoküla väike tervik suures tervikus. Ühes asulas on harilikult kuni 400 elanikku, sest siis tunnevad inimesed üksteist veel nägupidi ning säilib ühtekuuluvustunne. Sellises asumis on esindatud kõik suurema ühiskonna elemendid ja probleemid, samas on kergem neile lahendusi leida, olgu selleks säästlik eluviis, rahumeelne konfliktide lahendamine, töökohtade loomine, laste kasvatamine, uutmoodi hariduse pakkumine või lihtsalt elu hindamine ja nautimine. Kolmandaks on ökokülad justkui säästliku eluviisi õppeasutused, s.t eeskujuks ja piltlikuks näiteks, et teistega arvestav ja keskkonnasäästlik eluviis on praktikas tõepoolest võimalik. Seepärast osalevad mitmed külad vabatahtlike programmides ja võtavad meeleldi külalisi vastu.
Tänapäeval on suur osa ökokülasid ühinenud ülemaailmsesse ökokülade võrgustikku Global Ecovillage Network (edaspidi GEN). GENi  ülesanne on aidata kogukondadel kohtuda, jagada ideid ja tehnoloogiaid, viia läbi kultuurilisi ja haridusalaseid vahetusi, anda välja ajakirju ja infolehti ning elada viisil, millega keskkonda antakse tagasi rohkem kui kulutatakse. Kui palju on hetkel maailmas ökokülasid, pole võimalik öelda, kuna peale põhjapoolkera sihilikult loodud (ja seega lihtsamini defineeritavate) kogukondade on lõunapoolkeral siiani alles traditsioonilised looduslähedased kogukonnad.
Tegelikult on tuhandeid aastaid elatud viisil, mis kindlustab kõigi eluvormide heaolu määramata ajaks, lihtsalt Lääneriikides on vastavad traditsioonid hävinud. Ökokülade loomise tuumaks on sotsiaalse, keskkonnasäästliku ja spirituaalse/maailmavaatelise aspekti ühtesulatamine, võimatus neid faktoreid üksteisest lahutada on üks olulisemaid põhimõtteid ökokülade liikumises. Viimaste aastakümnete jooksul on mitmed protsessid, nagu kliima soojenemine, fossiilse energia kasutamise tippu jõudmine, finantssegadused jt üha kiirenenud, ning aina rohkem inimesi tunnetab, et maailma elukorraldus peab muutuma, sest vanamoodi mõne aja pärast lihtsalt enam ei saa. Ökokogukondadesse ongi tihtipeale kogunenud inimesed, kes otsivad ja katsetavad uue elukorralduse mudeleid. Sõna „elu” viitab juba ise terviklikule lähenemisele ja selliste kogukondade eesmärk ongi elada terviklikult, leida terviklahendusi, et meie maailm oleks terve.