Meie mõtted "Eesti põliskodu" projektist

[Brendan Sullivan]

Ah,et sulle meeldib kristlik jumalale lähenemine,pole paha. Minu meelest on kristlased veidi külmad aga ikka paremad kui tavainimesed:))) Aga ma siiski väldin neid:))

Projekt algab oma enese energiasõltumatuse loomisest...ehita päikesepaneel ja siis röögime edasi.

[Priit]

Ah,et sulle meeldib kristlik jumalale lähenemine,pole paha. Minu meelest on kristlased veidi külmad aga ikka paremad kui tavainimesed:))) Aga ma siiski väldin neid:))

Projekt algab oma enese energiasõltumatuse loomisest...ehita päikesepaneel ja siis röögime edasi.

Väga põnev, aga järgmine kord Tsiteeri kes rääkis kristlastest ja kus kohas 
Mina ei ole Kristlastest midagi rääkinud...

Ma isiklikult arvan, et küla projekti algatamine ei alga päikse paneelidest, vaid hoopis millegist muust. Selles on sul õigus, et küla peaks olema sõltumatu nii energiast kui muudest välismaailma mõjudest, muidugi alguses on väike sõltumatuse protsent mis iga toiminguga järjest suureneb kuni on täielik sõltumatus nii elektrist toidust kui ka muudest asjadest.  Teeme ja toodame kõik ise 

[Leili K]

Ökoküla idee tundub igati asjalik  Loodan, et seda saab juba see aasta füüsiliselt näha 

[Esko Välling]

Tere. Minul on selline mõte seoses põlisküla jaoks maa otsimisega, et kasutada varem asustatud maha jäetud küla piirkonda. Eestis on neid palju. Eelis oleks see, et on juba mitu põliskodu koos taimede, energiate, kogunemiskohtade, ja muu põlis-pärimus-traditsioonilisi väestatud (ehk väega, mitte väetatud) olemas. Kuna külas paiknesid vanasti majad kaugemal kui u 1 ha kruntidel, siis need "vahekohad" saab asustada. Miinuseks on see, et võibolla teiste inimeste loodud atmosfäär ei sobi võõrastele (nii ja naa ilmselt) ja olemasolevate erinevate kinnistute omanikud ei pruugi kõik müüa oma vara.
Või mis teised arvavad sellest?
Armastust!
Esko Välling
 

[Ingrid]

Mina olen ka seda meelt, et võiks eelistada kohti, kus on kodu energia juba olemas. Seal on oluliselt lihtsam elada ja täiendada kui hakata midagi rajama kohale, kus pole kunagi kodu olnud. Lisaks oleks kahju, kui olemasolevad kodukohad lihtsalt võssa kasvaks. Sageli on vanad talud rajatud kohtadele, kuhu nad kõige paremini sobivad ja tänepäeval ei ole inimestel sageli enam selliseid teadmisi ja tunnetust, et maja kõige soodsamalt paigutada. Muidugi on ka kohti, kus ei ole üldse hea elada, kuid need on vähemuses.

Taludevaheliste alade täis ehitamine lõhuks pärandkultuurilist keskkonda. Kui tahta tihedalt elada (igal hektaril maja on väga tihe asustus), siis on osades piirkondades olemas sumbkülad, mis on samuti tühjaks jäänud. Seal on mitu talu lähestikku ja ümber heinamaad ja metsad.