Eesti Anastasia Foorum

 

Autor Teema: Sääsed  (Loetud 1591 korda)

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Sääsed
« : juuni 03, 2009, 02:51:48 pm »



info kopeeritud Tarbia24 keskonnast
http://www.tarbija24.ee/240507/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/261462.php


Matkaja ja iga looduses viibija nuhtluseks suvel on väga tüütud sääsed, kes juba kilomeetrite kauguselt võivad avastada olendi, kellelt verd imeda, kirjutab Virumaa Teataja.

Matkaja Tõnis Viks soovitab alati kasutada telgil ja vähemalt suvila akendelgi putukatõrjevõrku, eriti magamise ajal.

«Ega väga palju just ei teata lõhnadest, mis peletavad putukaid. Näiteks hoiavad neid eemale eukalüpti- ja lavendlilõhn, sest putukad ei taju eeterliku õli tugeva aroomi tõttu keha lõhna,» rääkis Viks. Matkaja juhatas, et eeterlikke õlisid saab apteekide käsimüügist. Arvestama peaks, et niipea kui õli toime on kadunud, on sääsed (ning teised putukad) kohal, sest kaitsev toime kaob.

Terviselehes soovitab Tartu ülikooli lastekliiniku allergiakeskuse juhataja Maire Vasar kasutada sääsetõrjevahendeid, mida leidub apteekides suures valikus. Kuid silmas peab pidama, et iga toode väikesele lapsele ei sobi. Neile on mõeldud näiteks Plixi Sääsehirm kummeliekstraktiga.

Vasar ei soovita laste käsi sääsetõrjevahendiga määrida, sest see võib sattuda silma ja suhu. Meedik annab veel teada, et sääsed väldivad pastelseid toone, nagu näiteks beeži ja oliivivärvi riietust.

Tõnis Viks nimetab sobivateks Plixi sarja sääsetõrjevahendeid, mida on müügil üsna suures valikus. Aerosooliga sääsetõrjevahend peletab Viksi sõnul sääski umbes 3-4 tunni kestel ning kaitseb teistegi putukate, näiteks parmude ja kihulaste eest. «Minu jaoks on see piisavalt hea toode. Aga kindlasti peab mis tahes aerosooli puhul tähele panema, et tõrjevahendit tuleb pihustada umbes 20 sentimeetri kauguselt katmata kehaosale ning see ei tohi sattuda silmade- ega suuümbrusesse, kaenla alla, põlveõndlaisse, samuti nahakurdudesse,» hoiatas matkaja.

Tõnis Viks lisas, et vahel kasutab ta ka sama sarja Plix kreemi Sääsehirm. «Toime on sama, aga aerosooli kasutamine on mugavam,» leidis matkamees.

Odavamad on kauplustes müüdavad sääsetõrjevahendid, millest levinum on OFF sarja sääsetõrjetooted.

Rakveres elav kolme lapse ema Maimu rääkis, et ise kasutab ta küll poodides müüdavaid tõrjevahendeid, mille seas erilisi lemmikuid pole välja kujunenud, kuid väikesele lapsele ei julge ta neid panna. «Lapsele ostan Tallinnast Looduspere poest sääse- ja puugitõrjevahendi, mis on täiesti looduslik ja aitab väga hästi,» ütles ema.

«Lugesin kuskilt, et kui tahad sääskedest vabaneda, võta kasutusele indiaani tarkus ning jäta toidusedelist välja kõik kunstlikud ja rafineeritud suhkrud. Puuvilja ja mett võib aga edasi süüa. Proovisin eelmisel suvel ja efekt on olemas,» nentis kolme lapse ema.

mida teha sääse hammustuse korral ?

Mida vähem kuplasid kratsida, seda parem.

Terviseleht soovitab putukahammustusele peale panna valuvaigistava ja desinfitseeriva toimega taime peenestatud lehti. Koht ei hakka siis mädanema ning paraneb kiiresti. Valuvaigistava toimega on kortsleht, saialill, raudrohi, teeleht ja naistepuna.

Putukahammustust leevendab bikarbonaadist, veest ja soodast tehtud segu, mis tuleb võimalikult kiiresti hammustuskohale määrida.

Apteekides müüakse vahendeid putukahammustusest tekkinud nahaärrituse vähendamiseks.
« Viimasena muutis: juuni 03, 2009, 02:52:47 pm postitatud kasutaja Veedalane »
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Sääsed
« Vastus #1 : juuni 13, 2009, 05:28:56 pm »
Venekeelsel Anastasia foorumil räägitakse sääskedest vist siin...
http://forum.anastasia.ru/topic_8547.html ja
http://forum.anastasia.ru/topic_2862.html
kui keegi oskab venekeelt siis oleks hea kui tähtsamaid noppeid siia ümber tõlkida  :)

« Viimasena muutis: august 08, 2009, 09:35:39 am postitatud kasutaja Veedalane »
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Sääsed
« Vastus #2 : juuni 28, 2009, 04:26:12 pm »
Info koperiitud Anastasia meili listist : [ANASTASIA.ESTO:5730, 5729, 5728]

A Listist sai ka huvitavat infot ,et tasakaalukaid inimesi ei pidanud sääsed eriti näksima, ning ühel teise raseduse ajal sääsed ei puutunud isegi kui kubises ja teised kiunusid kõrval. Nüüd panevad jälle kahe suupoolega...

 Vereimejaid/energiaimejaid inimesi tulevad ka sääsed imema...
Sääsed armastavad väga magusat verd.
Panin endagi puhul tähele, et pärast ühe jäätise söömist lendas neid mulle ümber terve parv... enne jäätist ei olnud aga ühtegi...

Meie kliimavõõtmes on üheks selliseks taimeks mis sääski eemale hoiab naistenõges (ingl k catnip )


Mina tean, et sääski peletavad lavendel, piparmünt, nelk, meliss, rosmariin, basiilik, küüslauk, sibul ja veel terve rida taimi, mis hetkel ei meenu. Kui kasutada taimede lehti nagu meliss näiteks, siis on hea mõned lehed pihkude vahel katki hõõruda ja siis kätega üle naha ja juuste tõmmata. Aga, et asi toimiks, tuleks seda teha võrdlemisi tihti, nii iga 20 minuti järel või nagu tunne on. Üldiselt paistab, et lõhnad, mis inimese ninale väga meeldivad tunduvad ja mis nahal hästi lõhnavad, ei meeldi sääskedele (kui sibul ja küüslauk välja arvata ehk :) Sibula ja küüslauguga oli ka spetsiaalne retsept ja sinna hulka sai veel erinevaid taimi lisada, keegi ehk teab täpsemalt?
Teepuuõli on ka päris tõhus nii sääskede kui puukide eemale peletamiseks.
Naistenõgese kohta tean, et see pidavat olema väga tõhus juustele. Pidi ära hoidma juuste katkemise ja olema imeline palsam. Täiesti võimalik, et sääskedele ta ei meeldi.

Pann punaseks ja pannile jahvatatud kadakat puistata. Tekib suits, mis peletab
mitut liiki tüütuid putukaid.
Eesti aladel pole sääsed muidugi eriti
nuhtluseks, väikest aadrilaskmist olen ma alati enda puhul tervislikuks
pidanud ning sääsed on toiduks pääsukestele ja muudele lindudele ning mitut
liiki kahepaiksetele ja nn. lihatoidulistele putukatele
. Catnip'i seemneid (naistenõges)
tasuks vast minna otsima veidikene hiljem suve jooksul, värsket kraami on
muidugi kõik kraaviperved täis. Miskist seemnemaailmast ma kahtlen, see ju
igal pool kasvab niigi...

Harilik puuseen, mis puudel kasvab. Lõika ribadeks ja kuivata ära ning pane suitsema nagu Offi suitsuküünla.
Offi põhitoimeained on samad mis puuseenel. Kuid puuseen toimib kordi paremini.
« Viimasena muutis: juuni 28, 2009, 04:27:44 pm postitatud kasutaja Veedalane »
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Sääsed
« Vastus #3 : mai 21, 2010, 02:47:14 pm »
Ka külm vesi aitab :)

Katkend : http://www.tartupostimees.ee/?id=265922

Tsiteeri
Sääsehammustuste ravimiseks on Oetjen kasutanud ravimtaimede leotisi, kuid pea sama hästi toimib tema sõnul ka see, kui enne magamaminekut käia külmas vees ujumas.

räägitakse ka palju, et see aasta on sääsed kuidagi mürgisemad ei tea, sääski on rohkem küll ja võibolla teatud inimestele on ka rohkem ärritav kuid leidsin ka kommentaaridest kirjutisi...

Tsiteeri
Tegelikult - ei midagi erilist! Esimestest sääskedest saadud punnid on pea alati vastikud ja sügelevad. Kuid suve edenedes harjub organism sellega ja tundlikkus selle mürgi vastu väheneb. Järgi proovitud kord kaugel nõuka-ajal kooliga suvelaagris Muhus - sääski oli õhtuti nii, et pea kohal mustas ja alguses ei jõudnud end ära kratsida. Nädal hiljem sai võidu neid käe peal söödetud - punnigi ei tekkinud.
Tsiteeri
üldiselt olen suht-koht tundlik igasugu hammustuste suhtes, aga ma küll ei ütleks, et sääsed sel aastal endast midagi erilist kujutavad. Olen mitu õhtut järjest käinud üleujutuspaikades, kus sääski on tõepoolest niipalju, ja ründavad, raisad, et isegi tappa ei jõua - aga ... mingisuguseid punne või ville küll täheldanud pole.
Olen sellesama Nõlvaku perearsti piirkonnas "patsient" ja looduses käin rattaga (nii et ei tasu rääkida mingisugustest teistest sääskedest, kes mitte ainult ei ime verd, vaid kaksavad, raisad, suure lühatükki hambusse ja lendavad siis kuhugi seda rahulikult järama, sinul aga nahk rikutud ...
Vastupidi - ei mingeid ville, isegi mitte kuplasid. Nagu öeldud - olen ülitundlik - ja sellepärast ei kasuta ka igasuguseid preparaate.
Nii, et mina ütlen - määrige endale vähem kodukeemiat peale, tapke ennast vähem selle farmaatsiatööstuse saastaga, ja ei midagi hullu.
Eestlased on 10 000 aasta praktiliselt soos elanud ja sääski imetanud, ehk nendega kohanenud. Ei ole need sääsed sel aastal "mürgisemad" midagi, aga rohkem on neid tõesti. Kui sellepärast endale pudelitekaupa (sääse)mürki peale kallata, siis ime, kui seepeale ise otsi ei anna ;-)
Aga villid tekivad pigem päikesepõletusest ja viimased päravad on tõepoolest olnud head rannailmad ...
« Viimasena muutis: mai 21, 2010, 03:00:20 pm postitatud kasutaja Veedalane »
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Sääsed
« Vastus #4 : mai 21, 2010, 03:07:46 pm »
kopeeritud: http://naistemaailm.ee/?art_magaz=4&id=6052
Algallikas: Ajakiri Tervis Pluss


Tundub ebaõiglane, kui lühikest sooja aega ei saa täiel rinnal nautida, sest putukad kimbutavad.

Ei aita enese lohutamine, et meie maal pole malaariat tekitavaid sääski, surmavalt salvavaid madusid ega mürgiämblikke. See-eest on pidevalt pinisevad sääsed, haigusi kanda võivad puugid, paistetama ajava nõelaga herilased ja nahka verele hammustavad parmud.

Hea tahtmise korral saab aga nende kiusajate vastu rohtu nii loodusest kui ka apteegi käsimüügiletist.

 JUTA MÕLDER, bioloog; kauplus Vanaema Rohukapp

Väikestele haavadele ja putukahammustustele võib peale panna valuvaigistava ja desinfitseeriva toimega taime peenestatud lehti. Koht ei hakka siis mädanema ning paraneb kiiresti. Valuvaigistava toimega on kortsleht, saialill, raudrohi, kõrvenõges, teeleht ja naistepuna. Sääskede ja mesilaste hammustuse kohtadele hõõru peterselli-, koirohu- või piparmündilehte, ka kassinaeriõie mahl või võilillevarre piim aitab.

Küüslaugust valmistatud puder kaitseb putukahammustuste eest ja desinfitseerib hammustuskohti.

Sääskede eemalepeletamiseks võiks lehvitada toomingaokstega. See moodus ei sobi aga ruumides, sest toomingas võib peavalu tekitada. Toas on paslik sääski tõrjuda lavendli-, koirohu- või soolikarohuvarte põletamise suitsu ning lavendli-, eukalüpti- või nelgiõliga.

Kui putukahammustus on mürgine või hammustuskoht pahaks läinud, aitab kortslehemähis: keeda üks supilusikatäis kortslehte tasasel tulel klaasitäies vees. Kurna ja tee marlimähis vedelikus märjaks. Aseta mähis hammustuskohale.

Pikemaaegseks kuplade raviks võib teha naistepunaõli. Selleks purusta purki värskeid paistepunavarsi ning kata taimemass külmpressõliga. Lase segul nädalapäevad päikesepaistes seista, loksuta aeg-ajalt. Seejärel sule purk tihedalt kaanega ja lase kuu aega seista. Kurna segu ja hoia seda külmutuskapis.

Haavakeste desinfitseerimiseks, tursete alandamiseks, ekseemide ja pahaks läinud putukahammustuste raviks, aga ka verejooksu peatamiseks sobib suurepäraselt raudrohutinktuur. Täida pudel raudrohuõitega, kalla need üle viinaga, korgi pudel korralikult kinni ja lase sel kolm nädalat pimedas seista, raputa aeg-ajalt. Seejärel tuleks segu kurnata ja säilitada jahedas.

Teelehemähiseks purusta teelehti, kalla peale külm vesi (vahekorras 10 lehte ja 2 supilusikatäit vett) ning pigista läbi linase riide välja võimalikult rohkesti mahla. Niisuta lapp mahlaga ja aseta hammustuskohale. Valu kaob ja haavakesed paranevad kiiresti.

Pajukoor on looduslik aspiriin, mis leevendab põletikke ja vähendab valu. Koori pajuoksalt koor ja aseta selle sisemine pind vastu valutavat või sügelevat kohta. Pajukooreteel on sama toime.

Halvasti paranevate haavade ja kuplade raviks sobib tammekooresalv. Sulata magedat võid või searasva, puista sellesse tammekooretükid. Pärast 12tunnist seismist kuumuta segu keemiseni ning pressi siis läbi marli purki. Hoia külmas.

Varemerohutinktuur
on suurepärane ravim valutavale putukahammustuse kohale, äralöödud kohale sinikast hoidumiseks, nikastatud jäsemele ja valutavatele luudele-liigestele. Peenesta kuivatatud varemerohujuured ja vala need üle viinaga. Lase segul toatemperatuuril 10 päeva seista, loksuta aeg-ajalt. Määri saadud tinktuuri hammustuskohale või tee haigele kohale mähis.

Varemerohu värske leht aseta kareda poolega vastu putukahammustuse kohta. Sügelus kaob ja paranemine on kiire.
« Viimasena muutis: mai 21, 2010, 03:11:12 pm postitatud kasutaja Veedalane »
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Sääsed
« Vastus #5 : juuni 08, 2010, 05:35:14 pm »
info: http://www.tartupostimees.ee/?id=266007



Võrumaa Metsamoori talu perenaine Irje Karjus kinnitab, et ühtegi sääsemürki ta pinisejate vastu ei kasuta. Tüütute hammustajate vastu pole loodusel küll suurt arsenali, kuid mõned nipid siiski on.

Nimelt ei meeldi sääskedele sugugi männitõrva lõhn. Kui määrida end loodusesse mineku eel näiteks tõrvasalviga, peaks see sääsed eemal hoidma. Samamoodi aitab tõrvasalv ravida hammustuskohti.

Teine abimees tuleb Lõunamaalt ja kannab nime sidrun. «Sääsed sidrunilõhna ei talu, sidrunit leidub ka pea kõigis sääseküünaldes,» kirjeldab Karjus. Sidrunimahla võib kehale kanda tupsutades.

Ühtegi sääsemürki Karjus ise ei kasuta ega soovita seda teistelegi. «Läbi naha imendub mürk samamoodi kehasse, nagu sööksid sa seda endale sisse,» räägib ta.

Kui hammustused on siiski kätte saadud, leevendavad punnide ja villidega seotud vaevusi näiteks madarajuure mahl või teelehemahl. Samuti raudrohu lillevesi, melissi lillevesi ning ürdisalv, mida võib leida ökopoodidest.

Ühte asja on Karjus veel tähele pannud. Nimelt ründavad putukad rohkem selliseid inimesi, keda vaevavad muudki hädad. «Kel kõik tasakaalus, seda sääsed nii palju ei puutu.»
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Sääsed
« Vastus #6 : august 07, 2010, 10:21:13 am »
info: http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-8238/Looduslikud-s%C3%A4%C3%A4sepeletajad-%E2%80%93-odavad-ja-ohutud-

Sõna looduslik tähendab isetehtud sääsetõrjevahendite puhul selliste koostisainete kasutamist, mis on kodus olemas või kerge vaevaga kättesaadavad ning mis ei sisalda sünteetilisi kemikaale. Igast toidupoeski saada olevad enamlevinud tavalised sääsetõrjevahendid sisaldavad peamiselt  N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEETi. Selle tõttu ei tunne sääsed inimese lõhna, kuid kemikaali kohta tehtud uuringud on näidanud, et aine võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi. Ka ärritab see nahka ja silmi.

Eriti tasub enne kemikaale sisaldavate sääsetõrjevahendite kasutamist mõelda laste puhul. Looduslike vahendite ainus miinus on see, et neid tuleb peale kanda sagedamini – umbes kord tunnis.
Sääski meelitavad ligi teatud lõhnad

Enne sääsetõrjevahendi valmistamist tasub aga teada ja vältida neid asju, mis sääski ligi meelitavad. Sääsed tunnevad “toidu” lõhna kuni 50 meetri kaugusele. Neile meeldivad teatud lõhnad. 

*Süsihappegaas. Eritad seda rohkem, kui oled trenni teinud või sul on lihtsalt palav. Süsihappegaasi eritab ka põlev küünal, sestap tasub seda kasutada sääskede kõrvalejuhtimiseks.

*Piimhape. Seda eraldub su higisse rohkem trenni tehes või kui oled söönud soolaseid või kaaliumirikkaid toite, nt banaanid (sääskede erilised lemmikud), kartul, apelsin, spinat, rosinad, täisteratooted jt. Nii et veetes aega kohas, kus on palju sääski, tasub neid vältida ja pärast sportimist duši all käia. Võid sääski ära petta ka higise sokiga, asetades selle endast kaugemale.

*Lille- ja puuviljalõhnad. Neid levitavad näiteks kosmeetikumid, mida oled kasutanud – dušigeel, šampoon, deodorant, aga ka pesuloputusvahend, millega riideid loputasid.

*Niiskus. Sääski meelitab ligi isegi väike hulk vett, nt niisked taimed. Seisev vesi on neile ka ideaalne paljunemiskoht. Nii et järve äärde pole õhtul just kõige mõistlikum piknikule minna.

*Tumedad riided. Kanna heledaid ja pikkade käiste ning säärtega riideid.

Parim viis sääskede peletamiseks on seega kasutada lõhna, mis neile ei meeldi ja mis oleks piisavalt tugev inimese keha lõhna maskeerimiseks. Koduste sääsetõrjevahendite puhul tasub aga kindlasti meeles pidada, et iga inimese organism ja lõhnad on erinevad ning vahend, mis ühel inimesel kõik sääsed ümbert peletas, ei pruugi seda teise puhul üldse mitte teha. Kuid kuna kodused vahendid on odavad ja kergesti kättesaadavad, on neid ka lihtne katsetada, et leida just endale sobivaim vahend. 
Keha lõhna varjavad eeterlikud õlid

Eeterlikke õlisid, mida sobiks sääskede peletamiseks kasutada, on rohkesti: sidrunheinaõli, sidruni-eukalüptiõli, lavendliõli, kaneeliõli, kastoorõli, rosmariiniõli, seedriõli, piparmündiõli, nelgiõli, geraaniumiõli, tüümianiõli, sojaõli, nelgiõli, küüslauguõli, männõli, basiilikuõli, köömneõli, neemipuu õli, teepuuõli jt. Ka võib ise teha õlisid raudürdist, kirbumündist, loorberist, naistenõgesest jt.

Lahjendamata tohib nahale määrida vaid üksikuid eeterlikke õlisid, näiteks teepuu- ja lavendliõli. Eeterlikest õlidest sääsetõrjevahendit tehes tasub järgida rusikareeglit: 5-10 protsenti eeterlikku õli ehk üks osa eeterlikku õli ja 10-20 osa baasõli või alkoholi. Nii et väiksema koguse tegemiseks kasuta 10-25 tilka eeterlikku õli ja kaks supilusikatäit baasõli või alkoholi. Ühte segusse tasub segada kahte eeterlikku õli. Baasõlideks sobivad oliiviõli, päevalilleõli, nõiapuupähkli õli. Alkoholina võib kasutada viina.

Hoia segu tumedas pudelis ning otsese päikese eest varjus ja jahedas. Ära mine eeterlike õlide kasutamisega liiale, kuna suuremas koguses kasutades võivad need nahka ärritada. Kindlasti kasuta puhast eeterlikku, mitte aroomiõli. Mõistagi ära kanna eeterliku õli segu katkisele nahale ning väldi selle sattumist silma. Tea, et looduslik ei tähenda alati ohutut, kuna paljud inimesed on ka eeterlikele õlidele allergilised. Sestap tuleks neist valmistatud vahendit proovida enne nahal väiksemal pinnal. Eeterlikest õlidest tehtud segusid tupsuta pulsikohtadele, nt randmel, meelekohtadel ja kaelal.
Äädikast ja vanillist B-vitamiinini

*Eespool loetletud eeterlikes õlides kasutatud taimi võib tarvitada sääskede peletamiseks ka muul moel, näiteks sidrunheina ükskõik millises vahendis – küünlana, viirukina, kreemis. Õues istudes pole aga küünlaid ja viirukeid mõtet kasutada, kuna nende lõhna pole tuule käes tunda.
   
*Võid eespool loetletud taimi ka otse nahale hõõruda, näiteks lavendlit, basiilikut, piparmünti. Neid taimi võid purustada ja keerata ka kaelarätiku sisse ning panna räti kaela või käe ümber.

*Küüslauku võib ka puhtalt nahale määrida, samuti aitavat see sääskede vastu sisse süües. Tõsi, see lõhn võib lisaks sääskedele peletada su ümbert ka muud, sealhulgas toredad, kaaslased.
   
*Istuta koduaeda või rõdule saialilli, nendegi lõhn ei olevat sääskedele meeltmööda.

*Sääski aitab peletada ka tavaline äädikas – lahjenda, pane spreipudelisse ja muudkui pihusta.
   
*Laste peale võid pihustada raudrohust, rosmariinist või mõnest muust taimest tehtud teed.
   
*Sääskedele ei meeldi ka vanilli lõhn, kuid see peab olema puhas ja ehtne vanill, mitte vanilliin. Lahjenda seda vees ja piserda endale peale või sega vanilli oliiviõlisse ja õlita end sisse.
   
*Võid taskusse pista ka mõned nelgiterad ning neid aeg-ajalt mudida, et neist lõhna eralduks.
   
*Väidetavalt aitab sääski peletada ka igapäevane B-vitamiini või pärmi söömine, kuna B-vitamiin muudab keha lõhna. Ise seda küll ei tunne, aga sääskedele see ei meeldivat.
   
*Sääskede peletamiseks sobivad ka kõiksugused salvid, mida muidu kasutaksid haigena – mentooli ja eukalüpti sisaldavad salvid ja kreemid, ka Vietnami salv, tiigrisalv jmt.
   
*Sääskedele ei meeldi tuul ja jahe õhk, nii et võid enda lähedale panna tööle ventilaatori.

Koduste sääsetõrjevahendite tõhusust vähendavad päikesekaitsekreemid, ka lahjendab neid niiskus ning need aurustuvad tuule käes. Kes aga ise eri aineid kokku segada ei viitsi, leiab apteekidest või ökopoodidest ka mitmeid loodusliku koostisega sääsetõrjevahendeid, nt Zanzarin, Effitan jt. 

Mis aitaks sügeluse ja paistetuse vastu?


Kui sääski ei ole siiski õnnestunud täielikult eemale peletada, siis saab abi kodustest vahenditest ka nende hammustuste leevendamisel. Kuid mida iganes sa hammustustele ei määriks, pea alati meeles kahte asja. Esiteks pese hammustuste kohad kõigepealt puhtaks. See vähendab infektsiooni ohtu ja seep ise juba vähendab sügelust. Teiseks ära kratsi! Liiga palju ja kõvasti kratsides võib naha katki kratsida ja nii suureneb tõenäosus lõpetada veel hullema ärritusega. Kui öösel magades käsi sügelevatest punnidest eemal hoida ei suuda, võib ööseks panna hammustustele kratsimise vältimiseks plaastrid. 

*Sügelust aitab leevendada jahe kompress - keera jääkuubikud käterätisse ja hoia hammustustel.
   
*Jääkuubikuid võib ka otse hammustustel hoida, need muudavad hammustuskoha tuimaks.

*Sega söögisööda veega, et tekiks pasta ning kanna see sügelevatele hammustustele.
   
*Hammustustele võib hõõruda ka küüslauku või mädarõigast, mett, aaloemahla või -geeli.
   
*Tupsuta hammustusi sidruni- või laimimahlaga või hõõru sidruni- või laimiviiluga.
   
*Hõõru hammustusi sügavkülmas hoitud ehk külmutatud
banaanikoore tükikesega.
 
*Tee hammustuste kohad niiskeks ja raputa neile soola ning lase soolal kuivada.
   
*Tupsuta hammustuste kohti õunasiidriäädikaga, kasutada võib ka tavalist äädikat.

*Püreesta kartul, lisa sibulat ja äädikat, sega pastaks ja hoia sügelevatel hammustustel.
   
*Pigista hammustustele kapsalehest veidi kapsamahla, aseta sügelevale kohale märg suhkrutükk, tupsuta hammustusi pärmi-vee lahusega, hambapastaga, suuveega, deodorandiga, alkoholiga, teepuuõliga, taruvaigu- või saialilletinktuuriga või hõõru sügelevaid kohti kuiva seebiga.
   
*Hammustusi leevendavad samuti mentooli või eukalüpti sisaldavad jahutavad geelid-kreemid.
   
*Jahutamise asemel võid aga minna hoopis ka kuuma duši alla, see peaks samuti leevendama.
« Viimasena muutis: august 07, 2010, 10:24:18 am postitatud kasutaja Veedalane »
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Re: Sääsed
« Vastus #7 : august 17, 2010, 10:01:35 am »
Allikas: http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-8701/Milline-oleks-s%C3%A4%C3%A4skedeta-maailm-

Milline oleks sääskedeta maailm?


Ükskõik, millise organismi eemaldamine ökosüsteemist on tõsiste tagajärgedega – kas pole? Kas see kehtib ka sääskede puhul?

Maailmas on 3500 sääseliiki, millest vaid paarsada hammustavad või häirivad inimesi. Nad elavad pea igal kontinendil ning omavad olulist rolli paljudes ökosüsteemides. Siiski on arvamus, et sääsed võiksid maamunalt kaduda, laialt levinud. Igal aastal nakatub malaariasse 247 miljonit inimest maailmas, ja neist sureb ligi miljon. Sääskede levitatav kollatõbi ja dengue palavik toovad kaasa suure meditsiinilise ja rahalise koormuse.

Mis siis juhtuks, kui enam ühtegi sääske ei oleks? Kas keegi või miski tunneks neist puudust? Nature küsis seda teadlastelt, kes uurivad sääskede bioloogiat ja ökoloogiat.

Arktilised kahjurid


Sääskede kadumine oleks suurima ökoloogilise tähtsusega arktilises tundras. Seal putukate munad talvituvad kuni lume sulamiseni ning täiskasvanuks arenemine võtab vaid 3-4 nädalat. Nii esineb Kanada põhjaosast Venemaani lühike periood, mil sääsed on erakordselt arvukad, mõnes kohas moodustades tihedaid pilvi. Kusagil mujal ei ole sääsed nii suure biomassiga.

Arvamused biomassi kadumise mõjudest lahknevad. On leitud, et tundras pesitsevate rändlindude arvukus langeb 50% sääskede toidulaualt puudumise tõttu. Osa teadlasi aga sellega ei nõustu. Väidetavalt moodustavad sääskedest palju olulisema osa toidus muud kahetiivalised.

Sääsed tarbivad kuni 300 ml verd päevas iga karibuu kohta karjas. Arvatakse, et karibuud liiguvadki vastutuult, kuna sel viisil loodavad nad pääseda sääseparvedest. Väike muutus karibuude teekonna valikul võib aga mõjutada oluliselt arktilisi orge, kus karjade migratsiooni tõttu tallatakse maapind, süüakse samblikud, transporditakse toitaineid, toidetakse hunte – muudetakse ökoloogiat. Kokkuvõttes võib öelda, et arktilises tundras tuntakse sääskedest puudust – aga kas ka mujal?

Arvatavasti mitte. Kui lõunapoolsetel laiuskraadidel pesitsevatel putuktoidulistel lindudel on valida tuhandete liikide vahel, ei jääks nad sääse-vabas maailmas nälga.

Teie teenistuses


Sääsevastsed moodustavad olulise osa veeökosüsteemide biomassist. Neid leidub rohkesti kõikjal, kus esineb vett, alates tiikidest kuni puuõõnsuste ja vanade kummideni välja. Üleujutatud aladel võib vastsete tihedus olla nii suur, et nende liikumine põhjustab veesulinat. Nad toituvad kõdunevatest lehtedest, orgaanilisest hõljumist ja mikroorganismidest. Seega omavad nad olulist kohta organismide lagundamisel. Tekib küsimus, kas ilma sääskedeta võtavad teised filtreerivad sööjad nende koha üle. Teadlased leiavad, et paljud organismid töötlevad lagunevat materjali ning on vähetõenäoline, et sääskede kadumisega see protsess lõppeks.

Tugevama argumendi sääskede olemasolu vajalikkuse põhjenduseks leiab rääkides „ökosüsteemi teenuste“ pakkumisest – hüved, mida inimene saab looduselt. Sageli on inimesi tüütavad, haigusi levitavad ja verdimevad putukad ka troopiliste viljade, nagu näiteks kakao, tolmeldajad. Elu sääskedeta oleks seega elu šokolaadita.

Lisaks kakaotaimedele jääksid sääskedeta tuhanded taimeliigid tolmeldajateta. Täiskasvanud sääsed vajavad nektarit energiaks (vaid mõne liigi emased vajavad verd munemiseks vajalike proteiinide saamiseks). Siiski leiavad teadlased, et sääskede tolmeldamine ei ole inimestele vajalike liikide puhul määrav. Arvatakse, et kui sääskede olemasolu oleks meile kasulik, oleks inimesed juba leidnud viisi, kuidas neid ära kasutada.

Lõppkokkuvõttes tundub, et sääskede tegevusega saavad sama hästi hakkama ka teised organismid – välja arvatud ühe asjaga. Nad on surmavalt tõhusad vereimemises ühelt olendilt ja selle kandmises teisele, pakkudes suurepärast võimalust patogeeniliste mikroobide levikuks.

Leitakse, et kahjulike sääskede kadumise ökoloogiliseks tagajärjeks on suurenev inimeste arv. Paljud inimesed oleksid elus ja veel rohkem oleksid haigustest säästetud. Riigid, kus praegu on malaaria tõsiseks probleemiks, kiireneks majanduslik areng, kuna väheneks koorem tervisesüsteemile ja haiglatele, võimalik oleks keskenduda teistele olulistele terviseprobleemidele, väheneks ka koolist puudumiste arv.

Siiski arvavad teadlased, et sääskede kadumine leevendaks inimeste kannatusi vaid ajutiselt ning peagi võtaks sääskede rolli üle mõni teine putukaliik. Kui sääsed kaoksid maamunalt homsel päeval, „luksuksid“ sääskede poolt aktiivsed olnud ökosüsteemid korra ja läheksid oma eluga edasi.

Allikas: Janet Fang "Ecology: A world without mosquitoes" Nature.com
« Viimasena muutis: august 17, 2010, 10:03:29 am postitatud kasutaja Veedalane »
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Sääsed
« Vastus #8 : veebruar 19, 2012, 10:51:35 am »
Kindlasti saab sääse infot ammutada veel siit venekeelsest kohatst... http://vk.com/topic-27538_5268363

Kui midagi põnevat leiate kirjutage ka siia foorumisse  ;)
..... ja olen õnnelik

Võrgust väljas Priit

  • Admin
  • Super Liige
  • *****
  • Postitusi: 842
  • Karma: +8/-1
  • Sugu: Mees
  • Valguskera :)
    • Eesti Anastasia lehekülg
Sääsed
« Vastus #9 : aprill 29, 2012, 10:38:43 am »
Mida ma veel siia kirjutanud ei ole on see, et sääsed ilmuvad välja mais-juunis, muutudes
kõige arvukamaks juulis-augustis.  :vanake:
..... ja olen õnnelik

 
SMF 2.0.2 | SMF © 2011, Simple Machines
imPulse2 © Bloc