Meie projektides näevad Põliskodu asulad välja, sarnaselt nagu on kirjeldanud Anastasia Megre raamatuis. Need sarnanevad palju öko-küladega kuid suurim erinevus on tugev hingeline side maaga ja kõiksusega. Iga pere loob ” armastuse atmosfääri” mis on umbes hektar maad. Siis kui mitmed platsid ühinevad kokku, moodustavad nad Põlisküla ehk laiemas mõistes öko-küla.
Sellest ajast, kui raamatud tulid venemaal välja rohkem kui 10 aastat tagasi, on ehitatud üle 150 öko-küla. Anastasia ei anna väga palju infot nende asulate loomise kohta enne kolmandat raamatut.
Ökokülasid saab iseloomustada kolmel erineval moel. Esiteks globaliseerumisvastaste liikumisena, olles selle leebem vorm, vastandina boikottidele ja meeleavaldustele. Esimest korda kasutasidki terminit ‘ökoküla’ laialdasemalt Saksa rahuaktivistid, kes lõid ökoloogilistel põhimõtetel baseeruvad asumid tuumajaamade kõrvale, sest nende vastu nad protesteerisid. Teiseks suundumuseks on naiiv-utoopiline idee luua uus ühiskond, kus kõigi hääli võetakse võrdselt arvesse ja kõik on võrdsed. Ideaalis on ökoküla väike tervik suures tervikus. Ühes asulas on harilikult kuni 400 elanikku, sest siis tunnevad inimesed üksteist veel nägupidi ning säilib ühtekuuluvustunne. Sellises asumis on esindatud kõik suurema ühiskonna elemendid ja probleemid, samas on kergem neile lahendusi leida, olgu selleks säästlik eluviis, rahumeelne konfliktide lahendamine, töökohtade loomine, laste kasvatamine, uutmoodi hariduse pakkumine või lihtsalt elu hindamine ja nautimine. Kolmandaks on ökokülad justkui säästliku eluviisi õppeasutused, s.t eeskujuks ja piltlikuks näiteks, et teistega arvestav ja keskkonnasäästlik eluviis on praktikas tõepoolest võimalik. Seepärast osalevad mitmed külad vabatahtlike programmides ja võtavad meeleldi külalisi vastu.
Tänapäeval on suur osa ökokülasid ühinenud ülemaailmsesse ökokülade võrgustikku Global Ecovillage Network (edaspidi GEN). GENi ülesanne on aidata kogukondadel kohtuda, jagada ideid ja tehnoloogiaid, viia läbi kultuurilisi ja haridusalaseid vahetusi, anda välja ajakirju ja infolehti ning elada viisil, millega keskkonda antakse tagasi rohkem kui kulutatakse.
Kui palju on hetkel maailmas ökokülasid, pole võimalik öelda, kuna peale põhjapoolkera sihilikult loodud (ja seega lihtsamini defineeritavate) kogukondade on lõunapoolkeral siiani alles traditsioonilised looduslähedased kogukonnad. Tegelikult on tuhandeid aastaid elatud viisil, mis kindlustab kõigi eluvormide heaolu määramata ajaks, lihtsalt Lääneriikides on vastavad traditsioonid hävinud.
Ökokülade loomise tuumaks on sotsiaalse, keskkonnasäästliku ja spirituaalse/maailmavaatelise aspekti ühtesulatamine, võimatus neid faktoreid üksteisest lahutada on üks olulisemaid põhimõtteid ökokülade liikumises.
Viimaste aastakümnete jooksul on mitmed protsessid, nagu kliima soojenemine, fossiilse energia kasutamise tippu jõudmine, finantssegadused jt üha kiirenenud, ning aina rohkem inimesi tunnetab, et maailma elukorraldus peab muutuma, sest vanamoodi mõne aja pärast lihtsalt enam ei saa.
Ökokogukondadesse ongi tihtipeale kogunenud inimesed, kes otsivad ja katsetavad uue elukorralduse mudeleid. Sõna „elu” viitab juba ise terviklikule lähenemisele ja selliste kogukondade eesmärk ongi elada terviklikult, leida terviklahendusi, et meie maailm oleks terve.
Allikas: http://www.kogukonnad.ee
